Lingua-franca

Lingua-franca'ks nimetatakse keelt, mis ei ole rahvuse emakeel, vaid mis aitab suhelda eri rahvustega. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt, vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur poliitiline-kultuuriline osa. Põhiline ülesanne on teha suhtlemine maailmas lihtsamaks. Tänapäeval on selliseks keeleks inglise keel, väga tihti ka prantsuse keel. Lingua-franca ei piirdu ainult erinevate riikide vahel, vaid ka mõnes riigis sees. Eestis on näiteks Narvas lingua-franca'ks vene keel.

Eesti rahva kujunemine

Eesti rahvas on väga väike. Meie juured saavad alguse pärast jääaja lõppu, kui esimesed inimesed saabusid Euroopasse lõunast. Jääaeg ei lõppenud hetkega, see toimus pikkamööda, seega liikusid inimesed põhja lõuna-vahet enne, kui said lõplikult paigale jääda. Läänemere piirkonda on inimesi tulnud Lääne- ja Kesk-Euroopast, samuti lõunast ja idast. Pärast jääaega saaabus Eestisse inimesi nii Ibeeriast, kui ka Ukrainast. Seal oli talutav kliima, kus inimesed jääaja perioodil elasid. Palju rahvast on pärit Siberist, arvatakse et Siberi mehed tulid väikeste küttimisgruppidena ning leidsid endale siit naised, kellega nad ka siia jäid. Kuna küttimine ja kalastus olid tegevused, millega sai siin maal hästi elatud, siis nii Eesti ja ka teistesse Läänemere-äärsetele aladele inimesed jäidki. Meie maadel on olnud nii saksa, rootsi kui ka vene mõjusid, samuti ajalooliste ja poliitiliste muutustega inimesi. Seega, on eesti rahva kujunemine olnud väga kirju.