Vestmani analüüs

Vestman on vana mees, kellel on kaks tütart Matilde ja Laura. Ta on väga skeptiline oma väimehe Sandri suhtes. Ta teeb teda tihti maha ja ei salli teda väga. Näiteks: "Vestmanil on väimees, kes ei taipa paremat teha kui ajalehe-õpipoisitele ja külakoolimeistritele konkurentsi." Ta on teeninud välja au ja kuulsuse linnas. Ta soovib oma tütardele parimat ja kaitseb neid alati. Näiteks: Sander: Ma ei istu just mitte vabatahtlikult siin lauas-mitte enda algatusel (vihjates Matildele). Vestman: Nüüd on Matilde süü, et insenerihärral kutsekohas tööd ei ole? . Piibelehte suhuts ta aga hästi, sest erinevalt Sandrist kes väitis ennast olevat suur luuletaja, väitis Piibeleht et ta on suur ärimees, mis ühtis Vestmani huvidega. Vestman on tüüp, sest ta on üheplaaniline tegelane, kes esindab ärimehi. Kindlasti ei saa ta olla karakter, sest raamatu põhjal ei tule välja tema kindel isikupära. Siia juurde võib siis kindlasti lisada, et ta on ka üheplaaniline tegelane, sest üheplaaniline tegelane esindab mingit üht omadust või nähtust. Vestmani puhul ongi see äri/ärimees. Vestman on ka muutumatu tegelane, sest ta ei arene teose jooksul ta on ikka üks ja see sama ehk ei muutu. Ma ütleks, et ta on pigem suletud tegelane kui avatud, sest ta ei räägi väga enda kohta, ta on küll teistele jutuks kohati ja ta ütleb oma arvamuse alati kindlalt välja olgu see siis kas range või hea, aga ise on ta suhteliselt kinnine.

Lingua-franca

Lingua-franca'ks nimetatakse keelt, mis ei ole rahvuse emakeel, vaid mis aitab suhelda eri rahvustega. See tähendab seda, et erinevate riikide inimesed ei pea ära õppima teise rahva emakeelt, vaid nad saavad suhelda ühises keeles, mida oskavad paljud nende piirkonna inimesed. Tavaliselt on selliseks suhtlusvahendiks mõne suure riigi emakeel, millel on palju võimu ja suur poliitiline-kultuuriline osa. Põhiline ülesanne on teha suhtlemine maailmas lihtsamaks. Tänapäeval on selliseks keeleks inglise keel, väga tihti ka prantsuse keel. Lingua-franca ei piirdu ainult erinevate riikide vahel, vaid ka mõnes riigis sees. Eestis on näiteks Narvas lingua-franca'ks vene keel.

Eesti rahva kujunemine

Eesti rahvas on väga väike. Meie juured saavad alguse pärast jääaja lõppu, kui esimesed inimesed saabusid Euroopasse lõunast. Jääaeg ei lõppenud hetkega, see toimus pikkamööda, seega liikusid inimesed põhja lõuna-vahet enne, kui said lõplikult paigale jääda. Läänemere piirkonda on inimesi tulnud Lääne- ja Kesk-Euroopast, samuti lõunast ja idast. Pärast jääaega saaabus Eestisse inimesi nii Ibeeriast, kui ka Ukrainast. Seal oli talutav kliima, kus inimesed jääaja perioodil elasid. Palju rahvast on pärit Siberist, arvatakse et Siberi mehed tulid väikeste küttimisgruppidena ning leidsid endale siit naised, kellega nad ka siia jäid. Kuna küttimine ja kalastus olid tegevused, millega sai siin maal hästi elatud, siis nii Eesti ja ka teistesse Läänemere-äärsetele aladele inimesed jäidki. Meie maadel on olnud nii saksa, rootsi kui ka vene mõjusid, samuti ajalooliste ja poliitiliste muutustega inimesi. Seega, on eesti rahva kujunemine olnud väga kirju.